Pärnu Bridžiklubi turniiritulemused ja klubitegevus

Meistriklass

Nagu näete, ei läinud kuud aegagi, et selleaastasest Ironmanist toibuda. Ehk oleks veel varemgi saanud pastakaotsast kinni, aga mingi kohalik komme lausvihmas puitmaterjali koos alkoholiga põletada takistas tasapisi taastuma kippuva pulsi paikaloksumist.

Alustuseks pidi algus algama ammu enne õiget algust. Nimelt oli kaugelt trollide maalt tulnud juubilar Mella juba neljapäeva õhtul asunud järgmiseks hommikuks kohalesõiduseltskonda kokku ajama… Seda, nagu allpool näete, kajastasid ka tema tulemused, mis ilmselgelt olid reedele orienteeritud ja noh, kaua sa ikka selle tundmatu magusamaitselise vedeliku (loe: alkoholivaba õlle) najal uisutad…

Niipea kui laupäevahommikune tellitud päike koitma hakkas, ei lasknud esimesed üllatused end kaua oodata. Sissejuhatuseks selgus, et Kolmevõistluseks tuleb edaspidi uued pakkumiskaardid teha lasta. Risti, ruutu, ärtu ja paja mastile lisaks astusid teineteise järel autodest välja veel kaks masti – lipumast (Saul) ja tugimast (Rain). Hea veel, et kõrgepingemast (Tihas) tulemata jäi…

Soojendusalana oli seekord kavas korvpalli viskevõistlus, milleks lausa eraldi väljak valmis meisterdati. Tühjavõitu palli kompenseerisid tasapisi stardiõllest täis jääma hakkavad härjad, nii mõnedki viskeässad vaheldusid kuningatega jne. Tõenäoliselt ajaloo varaseimad apellatsioonid valas välja Obadele, kes juba enne avakõnet ja tõmbeid heitis sibidele ette, et

–         peldik oli ehitatud akendeta ja

–         sibid jätsid seal meelega tule põlema, sest sisenedes tuld süüdates see hoopis kustus.

 

Juba esimestest pudelitest peale oli selge, et aasta suursündmuse eredamate hetkede eest hakkab hoolitsema B-liigast tugevamate sekka võidelnud Saul (bridgelaua taga tuntud kui maestro Daimonds Sauls). Tüüpilise pikakaelalisena ei saanud ta algul vedama (ei jaganud nt ära, kui teda avakõnes tutvustati ja tõmbama kutsuti) ja pärast pidama (vt allpool). Pika inimese tõelised hädad algasid juba totalisaatori ajal, kui ta lihtsalt unustati panuseid tegema kutsuda, sest ütleb juba vanasõnagi, et kui elu käib ikka esimesel korrusel, siis mis sa sinna pööningule vahid. Üldise heakskiidu pälvis ettepanek panna Pikale pool meetrit peast madalamale tema enda näoga pilt, et oleks kellegiga rääkida…

Bridge alagrupis ei juhtunud midagi erilist, v.a muidugi Sauliga, kes õllepurki avades ahjuroobi puruks lõi, ilma kaartideta (olid kadunud) pakkus ja kogu oma alagrupi umbes poole tunniga teistest maha jättis. Päris huvitav lugu oli ka lugematuarvkordse vabariigi meistri Ulafi tulemustepagas, kes alagrupi -30 impi järel tõmbega jumbost pääses, kuid siis suutis C-finaalis veel 6 miinusimpi rohkem saada. Kui tihid kokku loeti, selgus, et esimene ala lõppes Meistri võiduga, teine koht läks reedese rõõmu toel tormavale Mellale, kolmanda koha punktid poolitasid N ja no arvake ära kes?! – ikka Pikk.

Petank pani liikuma nii mõnede meeste häälepaelad, kõrisõlmed kui ka Maa magnetpoolused. Capitano, kel oli kahe kaarditõmbe kõrval fikseeritud juba vähemalt kakskümmend õlletõmmet, arvas, et mäng käib 11ni… Seevastu A-finaaliks olid korraldajad välja mõelnud midagi tõeliselt erilist – nimelt pidid Weer, Rain, Obadele ja Meister (jälle!) snadi asemel end sandiks viskama, sest puukuuli asemel anti pihku 16-naelane bowlingupall. Vaatamata sellele otsustasid alavõitja just snadi liigutamised (!), kus vaheldumisi juhtinud Rain ja Obadele liigutasid kolme silma kaupa punkte vasakule ja veel vasemale. Kui õlled kokku löödi, selgus, et tuleb teist aastat järjest esikohatõmme ja… teist aastat järjest läks Barbadosele ainult karika vari. Masenduses kariiblasele järgnes Weer ja kahe ala järel liidrina jätkav Meister. Endiselt püsis kannul B-finaali võitnud Mella, nimetamist väärib veel vaikselt kahe kuuenda kohaga neljandaks tõusnud Auh, kel seljas särk numbriga kolm (arvake ära, miks?). Totu kuul jäi esialgu välja andmata, sest Põdrus ja Pikk püüdsid, mis püüdsid, aga nii võrdselt ja pidevalt mööda ei suutnud keegi kaugeltki visata.

Sibikunn oli vahepeal kõvasti kosunud (ärajoodud koguste mõttes) Sauli tähelend. Juba esimeses jaotuses suutis ta pakki panna ühe kaardi tagurpidi, millise koha pealt kogenud Demblik muidugi tõstis. Kui esimese nelja jaotusega oli Sibisaul ära andnud kaheksa trumpi ja muidki asju ja teda hakati juba Maljutiniks tembeldama, saabus patukahetsus vaiksel häälel ja kõigile üllatuseks nii: „Kas me seda kuidagi ära unustada ei saa? Ma võib-olla enam ei eksi…“. Ja õige ta oli, sest võib-olla umbes kolmes jaotuses ta enam ei eksinudki, saades alagrupi ja finaali peale kokku 33 tihi ja jumbosibi auväärse tiitli. Lisaks suutis ta viis minutit käiku mõelda ja siis kurta, et miks see sibi (ta ise) niikaua mõtleb. Samal ajal käisid väga peened tehnoloogilised peldikunaljad C-alagrupis, kus ekssibi saatis uue sibi potile sõnadega: „Kuulsin, et ostsid uue 42-tollise puutetundliku prill-lauaga poti, olen ise ka sellele Smartpotile pilku heitnud…“

Kuningliku ala esimese osa järel oli kogu võistlus saatus juba peaaegu otsustatud, kuid Auh suutis tõmbega (pidas viimase jao sibina kunni Meistri vastu) Meistri B-finaali kupatada ja jättis pinge veel õhku rippuma. Paraku ei olnud Meistersportlasele väärilist vastast, kui ehk Obadele välja arvata, kes B-finaalis kümme korda trumpi pidi andma… Seega ei aidanud ka eelmise aasta jumbo Raini teine alavõit (teine Ain ja kolmas Auh) ja pidu üle-eelmise aasta jumbo meeltesegaduses võis alata. Lõplikud tulemused siis seekord sellised:

  1. Meister (järgmiseks korraks vist Suurmeister)  45 kohapunkti
  2. Rain       40,5 kp
  3. Auh        37 kp
  4. Mella      35 kp
  5. Ain         32,5 kp
  6. Obadele  29,5 kp
  7. Demblik  28,5 kp
  8. Weer        27 kp
  9. Ulaf         24 kp
  10. Pilatus     22 kp
  11. Juta         21,5 kp
  12. Hannu     21 kp
  13. N            19,5 kp
  14. Capitano  16 kp
  15. Saul          16 kp
  16. Põdrus      14 kp

Masust mittemõjutatud totalisaatoril (panuseid üle 230 EUR) olid suuremad kooreriisujad Ulaf ja Andres „kes palju teeb, see palju jõuab“ Saul. Samas peab uhkust tundma Põdruse üle, kes ainsana kahe kahekarikamehe kõrval ühe (Jumbo) ära võttis ja teise (Totu kuul) osas hommikul raske tõmbe järel vaid Saulile alla pidi vanduma.

Sellega aga ei olnud maavärin veel lõppenud. Ajakavast mõistlikult kinni pidanud raudmehed jätkasid veel saunaski sibikunni meistripalli väljamängimisega (selle sai lohutuseks Erik, kes oli 10 tundi üritanud tulutult Sauli võistlusest välja joota), kus juhtus nii mõndagi ajalukku minevat. Näiteks jättis ganks ühes jaotuses oma kolm kaarti laualt võtmata, mis lõpuks ümber keerati ja talle pihku torgati. Raske oli muidugi uskuda, millise vastumeelsusega ta need kaks trumpässa ja trumpkuninga muude trumpide vahele paigutas… Saulist aga ei saanudki enam aru, kas tal oli rohkem promille peas või tihisid käes (lõpetas seitsmega).

Hommikul jagati välja ka üks täiesti uus ja loodetavasti traditsiooniks saav eriauhind. Kõike silmapaistvama silmad-pahupidi oleku preemia ehk Jaan Palmiste nimeline auhind (kihutava Toyota kujuke) läks meisterkokk Jaanisele, kellele auhinna andmiseks ei olnud vaja isegi alkomeetrit pasunasse lüüa. Lõpetuseks lahendati veel kolm aastat lahendamatuna püsinud mõistatus suurelt kaljatünnilt kirjaga KBAC – see pidavat tähendama Kolmevõistluse B, A ja C-liigat – ja kojusõit võis alata. Kui me järgmiseks korraks veel elus oleme, siis näeme kindlasti.

Muljetas,

Poolkunnar Mikkelsplass


Warning: Creating default object from empty value in /data01/virt15891/domeenid/www.kand.pri.ee/ristsonad/wp-includes/comment-template.php on line 1055

Lisa kommentaar

XHTML: You can use these tags: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>